Välismaal õppimine

Arvutiteaduse instituudil on mitmeid partnerülikoole Erasmus+ programmi raames. Enne õppima minekut on oluline kooskõlastada planeeritavad ained võimalikult täpselt programmijuhiga, et välismaal õpitav oleks võimalikult suures mahus arvestatav teie õppekavas.

Välismaal õppimine informaatika bakalaureuse õppekaval

Informaatika bakalaureuse õppekavasse on alates 2020/21 õppeaastast integreeritud õpirändluse erialamoodul. Mooduli eesmärk on lihtsustada välisõpingute arvestamist õppekava täitmisel nii, et õpingud välismaal veedetud aja võrra ei pikeneks. Üliõpilane sooritab välissemestri jooksul 15-24 EAP informaatikaga seonduvaid aineid, mida arvestatakse õpirändluse erialamooduli all. Kui välismaal sooritati vähem kui 24 EAP õppeaineid, aga vähemalt 15 EAP, siis mooduli puuduvad ainepunktid täidab üliõpilane kooskõlastatult programmijuhiga teiste õppekavasse kuuluvate ainetega.

Informaatika bakalaureuse õppekaval on kõige sobivam aeg õpirändluseks 5. semester ehk kolmanda õppeaasta sügissemester. Antud semestril toimuva kohustusliku õppeaine LTAT.01.004 “Eestikeelne kommunikatsioon arvutiteaduses” saab välismaal õppija läbida e-õppes. Erasmus+ programmi taotlusvoor sügissemestriks toimub eelneva kevadsemestri algul (veebruaris).

Erasmus+ Euroopasisese õpirände partnerülikoolidega saab tutvuda siin ATI Erasmus+ partnerülikoolid.

Välisõpingud magistriõppekaval Informaatika

Mis on välisõpingute eesmärk?

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Meie õppekava üheks eesmärgiks on anda ülevaade arvutiteaduse põhitõdedest nii teoorias kui ka nende praktikas rakendamisel. Välismaal õppimine annab võimaluse omandada oskusi ja teadmisi, mis on otseselt seotud õpetatava valdkonnaga, pakkudes lisaväärtust Tartu Ülikoolis omandatavatele õppeainetele.

Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on planeeritud õppekavasse osana. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.

Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?

Soovitav on valida väliskõrgkooli ained, mis täiendavad valitud spetsialiseerumismoodulit õppeainetega mida meil ei kaeta ja samas aitavad kaasa magistritöös sõnastatud eesmärkide täitmisele, seega on õppekava valikmooduli osalisel või täies mahus väliskõrgkoolis läbimisel võimalik seatud eesmärkidega edasi töötada. Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et baasmooduli ained tuleb sooritada Tartu Ülikoolis. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt spetsialiseerumismoodulisse.

Valikainete moodul mahuga 12 EAP, vabaainete moodul 6 EAP ja magistriseminar 6 EAP võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis.
Magistriseminari mooduli 6 EAP võib katta ainetega, mis toimuvad väliskõrgkoolis seminarivormis ning on meie magistriseminaridele sarnase ülesehitusega.
Osaliselt võib katta ka spetsialiseerumismooduli 24 EAP aineid partnerülikoolis läbitud sisult sobivate ainetega. Õppeainete arvestamise õppekava spetsialiseerumismoodulisse kooskõlastab õppekava programmijuht.
Praktikamooduli 18 EAP õppeained võib sooritada kas osaliselt või täielikult välismaal ja ka eraldiseisvalt teistest õppeainetest, nt suvel. Praktikamooduli ained kooskõlastatab praktikakoordinaator, Pelle Jakovits (pelle.jakovitsh@ut.ee).

Milline semester on parim aega välisõpingute jaoks selle õppekava raames?

Parim aeg väisõpinguteks on õppekava III semester, kui on läbitud kõik baasmooduli ained, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril. Võimalik on suunduda välismaale ka II semestril, jättes baasmooduli aine LTAT.06.007 Hajussüsteemid IV semestrile lisaks magistritöö kirjutamisele. Viimasel IV semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?

Planeerides õpinguid välismaal tuleb arvestada et enamus aineid ei loeta igal semestril. Vajadusel konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Paula Luks, paula.luks@ut.ee), et saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
Kui esimesel ja teisel semestril läbida alusmooduli jt moodulite õppeaineid täiskoormusega, st ca 30 EAP semestris, saab kolmandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Soovitav on sõnastada magistritöö eesmärgid varakult, et saaks õppekorraldusspetsialistiga (Paula Luks, paula.luks@ut.ee) või programmijuhiga (Eero Vainikko eero.vainikko@ut.ee) läbi rääkida, millist õpirände paketti, vt all, on üliõpilasel soovitav valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid TÜ-s planeerida.

Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?

Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Õppeaega saab pikendada lisasemestri võrra, kui välismaal läbitakse vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Pikendussemester ei ole iseenesest halb.

Parimad sihtkohad mobiilsusakna täitmiseks:

ATI Erasmus+ partnerkõrgkoolid
Kõik teised võimalused, mida võib samuti kasutada. Nende puhul on üliõpilasel vajalik teha rohkem eeltööd pakutava õppetöö osas.

Kuidas rahastada oma välisõpinguid?