"Ultima Thule"

Warning: getimagesize(/web/helger/luule/pic/eestiluule.jpg) [function.getimagesize]: failed to open stream: No such file or directory in /home/murakas/math/u/lipmaa/public_html/luule/arhiiv/UltimaThule.php on line 11
Eesti luule

Laulusõnad

Riho Sibul/Vladislav Koržets päike paistis ja aed oli haljas nüüd on murtud kõik metsik ja must nüüd on kõle kõik juurteni paljas paljas valu vaid ja ahistus oli korras kõik siis tuli maru murdis taimed ja tühjaks jäi aed kallis naine te saage must aru pole käes meie armude aeg naine oodake oodake veidi las ma rohitsen kõigepealt teed teie niikaua triikige kleidid välja valige prossid ja keed naine oodake oodake ainult puud las ravitsen lilledki seon laotan laiali aasad ja vainud sääl siis teemegi teiega peo rohkeid tõotusi sõnuda teile tõesti tahaksin aga ei saa päike soojendas maailma eile täna maru on rüüstanud maa südant kinkida --- pole mul südant praegu vajab mu armastust muld naine teil pole minuga vedand aed on üles harida mul päike paistis ja ilm oli ilus tulvil lõhnasid ja rohelust nüüd vaid vähesed taimed on elus kõik on murtud ja metsik ja must aias vohavad tühjus ja valu elu viinud on siit tulvaveed kui te suudate --- oodake palun kui ei suuda --- eks minge head teed

Riho Sibul/Ott Arder homne aeg ja paik otsaga veel eilses kaudne kauge kõik tänase kuu paistes kaugeid vaikivaid tuttavaid ürgammu aiman tagamaid aiman mis seob sammu kui mingeid ammusi aegu valgusvoog kordab taas maanteedel taevase laega kõnnin ma kannad maas hooneid ununeb tagasi ei tulda kuskil kambriuks tuultele vaob valla öine ketikoer koonuga kuu poole helgel hallaööl koonuga kuu poole

Riho Sibul/Villu Kangur kord Albert Uustulnd oli teinud ühe loo ja uus tulnd takka järele ma olen kuulnud neid ja mõtelnud ah soo nad on mu meele järele ilmtingimata kord Evald Okas oli müünud ühe töö kuid meil jäi okas südame sest naisel pildil puudus niudevöö nüüd kodus kukalt sügame ilmtingimata kord Leida Laius oli näinud ühte meest kes nägi välja kui Cobain see mees kui Pikkuus väntas ära tema eest ma sellest filmist ilma jään tingimata tingimata

Riho Sibul/Villu Kangur kui astun sisse trepikoja välisuksest ja kohtan naabrit siis mõtlen kõigist lugematuist luuletustest kesk keelte paablit ei paku huvi üleeilsed ajalehed sest tean po russkii on mulle lifti teate jätnud seltsimehed Maršak ja Puškin on sõnum tihti kõigest kolmetäheline loe eest või takka --- on nii konkreetne ja nii rahvusvaheline et õudne hakkab kuni venib lift seni domineerib silme all šhrift mida seinalt veerin kuni venib lift seni eksisteerib lifti seinalt kihvt lühike graveering on sõnum lihtne ja on hingelähedane ning rahumeelne kuid kus on tõlge olgu ta või väheldane kuid eestikeelne

Riho Sibul/Ott Arder kergelt käib kaotus tihti tundub raskem kõik muu tumm taevalaotus tuules tõmblev haavapuu kui kiljuvat vaikust täis tuimalt tuikav pea mis tekitab võikust ära päri mine tea kassitapp kassitapp nime õige vinge ise väike väeti väät haigesse hinge tungib vaikselt hella häält eks kõiksuse võikust igaüks põe omajao või iga mugul aina leiab õige vao me kaasasündind sunnid ei need veel ei kao ei kuhugi kao

Riho Sibul/Peep Ilmet vastu verevat kuud meie pärani suud röögivad nüüd --- me vaevu juba müdiseb maa ega enam ei saa tõrjuda öö --- me roppu raevu tulgu tõbi või taud saagu rabedaks raud löögu või välk --- me perre tulgu tuhka või tuld kas või kõrbegu muld sööbigu raev --- me musta verre hambad risti --- sussid püsti --- veri välja kesk ööd all kuu käib tramp mis muud möirgab umbluu ja taovad kondid suur rehepeks käib kuigi kõigile näib et vaimud on tööl ja õelad tondid hambad risti --- sussid püsti --- veri välja

Riho Sibul/Ott Arder uus päev end loob omasoodu toimib igal vool näed pilvede varje veel aimub igavest hingust ja leida võid jõudu uut iga päev uus päev on käes ennäe veel mis küll võiks jõuda oma teel õige palju kes teab kuhu ihkab meel kuid et sügav on säng loodud loobud lükkad ratta liikuma väikse vesipüksi vead kuid üle kallaste kuidagi küll ei saa tõusta vetevool on hoog õige võimas hoog on vetevool mõelda vaid kui me tõuseks kõik koos tõuseks koos aga lõpetaks soos vetevoogude hoogu ükski kallas ei peatada saa kuid siiski tundub õige hea lasta veel vaikselt voolata veel vool veab ja kannab kallas kummalgi pool aina suudmeni saadab vee vool oma vari on kaldal oma võra on puul millest vaikivad kalad suu suul

Viibib hommikune post, kohvki voodis ümber läeb, keegi [unenäos], keset platsi uhke viit, aga teine viidi siit, [viidi siit]. Kes küll teab kus lõpeb ots, mis küll peagi kaotab jõu, lennelda priiks. hinges tuuletu põud, kõrvus kumisemas sound, või vaikus. Kuigi tean et ei iial lõpe piin, petad vahel siiski iseend vilepilli teeb siis õõnsast õnnepuust vikerkaar - tõusmas suust. Ennast näeb ja teisi, kui näeb et jääb üks sein, vahepeale, kõrgub hiigelvalgusfoor punav silm vaid su pool, jah. :,: Lase rohelist, vilguta kollastki, kuigi sa mitmeid neid ei puutu iialgi mis peidus teisel pool, peeglike seinapeal teab - kes on prii kes on prii - kes on prii. :,:

Riho Sibul/Villu Kangur muuseas kui sul suu on peas siis su hambad on kõik sirges valges reas tühja sellest et nad kõik mul peas kui nad välja sülgan ükskord raugaeas muuseas kellel mõistus peas selle mõtted on kõik sirges reas tühja sellest et nad on kõik mul reas kõik mu plaanid maeti maha noores eas muuseas meie endi seas leidub küllalt neidki kes vaid halba näevad heas tühja sellest kui igas tehtud veas on süüdi puupead --- sa anna neile vasaraga vastu pead nii justkui muuseas sa vastu puupead lööma pead muuseas kellel suu on peas tühja sellest et saavad vasaraga vastu pead nii justkui muuseas sa vastu puupead lööma pead

Riho Sibul/Peep Ilmet naine mine too kuuri alt turvast rinnus on kelts aknal jää kuni need ära ei sula me õue ei näe naine mine too kuuri alt turvast taevast ei tunne silm petlike jääõite varju jääb jumala ilm naine mine too kuuri alt turvast õhuta veel turbatuld mulle küll sooja ei anna su ehete kuld naine mine too kuuri alt turvast iidsemat mistahest muust minevik paistku me hütti lee lõõmavast suust tuuled on liikvel - mõõtes maid ja teid kaalud on liikvel - vaagides meid naine kuhja koldesse turvast kütku me meeli aeg tuhaks las muutuvad mured ja võlad ja vaev naine kuhja koldesse turvast ohverda tulle prees tuli ei ole siis kade et hing on meil sees

Riho Sibul/Peep Ilmet tuul tuiskab mööda mööda mu maad laastates laasi rüüstates maad oo küll vast lõõtsub aasal ja veel pööristes õõtsub kaasa mu meel süütunne süübib leegina lees hõõgudes ööbib piin minu sees hambad löön huulde sulgedes suu teepervel tuules koolduvad puud

Riho Sibul/Vladislav Koržets mu tüdrukute juustes juba leidub vahel halli ja kurbus neile pisitasa silmadesse poeb seon ise tihedamalt kaela ümber salli ei sõlmi uusi tutvusi vaid vanu kirju loen ma vahel mõne klaasikese kallan kurgust alla kui miski seda pitsitab just nagu kitsas krae ei anna enam vandeid ma vaid vannun vaikselt alla niisama vaikselt kellaklaasi taga liigub aeg pean päevast päeva omaette pikka videvikku mu päike loojub, taevas tuhmub, kustub päeva kuld toos tühi on ei ole selles enam ühtki tikku ja mina mees ei võta enam üles pirrutuld mu aasadel on hommikuti hõbevalget halla on õrn ja rabe salamahti külmetanud nurm küll lähen sinna kõndima ma võtan jalad valla ning jäätund kõrte kõlinas on kaduviku hurm kui maailm ussikookonina mähkub hämarusse kitarrikeeli uisapäisa näpib virtuoos hing avaneb ja vaikne õhtu astub viimaks sisse kõik sada aastat üksindust on korraga siin koos hing avaneb ja vaikne õhtu astub viimaks sisse kõik sada aastat üksindust on korraga siin koos

Riho Sibul/Ott Arder te soove proovin jõudumööda täita ma vägev vähk --- nii vägev vähk ma pingutan eks seda välja näita mu äge ähk --- lõpp äge ähk kakskümmend aastat tuian mööda tiiki kesk seisvat vett --- kesk sogast vett et loksutavad lained seda riiki on silmapett ja meelepett on konnatiigil plink ja kindel kallas on sügav säng --- põhjatu säng ning iga ettevõtmine siin vallas on peitemäng --- on ainult mäng hulk aastaid vahetpidamata luksun suus konnareis --- kõhn konnareis kuid miski minus kangekaelselt tuksub eks kõigis meis --- nii meis kui neis kuid teie soove proovin siiski täita ent unes ajavad mind ikka närvi need till ja sool mis katlas koos ma kujutlen et keedes muudan värvi sääl köögipool ja lõpp on lool kuid teie soove proovin siiski täita

Aed	Hallaöö	Ilmtingimata
Kakskeelne	Kassitapp	Kuutõbiste tants
Laulev jõgi	Lennelda priiks	Muuseas
Turbatuli	Tuulemeelne	Videvik
Vägev vähk