Warning: getimagesize(/web/helger/luule/pic/eestiluule.jpg) [function.getimagesize]: failed to open stream: No such file or directory in /home/murakas/math/u/lipmaa/public_html/luule/arhiiv/TraatM.php on line 11
Helmi Sell | M. Varik |
Kirg | Autobiograafia |
Meie ema palve |
Luuletusi kokku: 5.
Olin kahekümne nelja aastane neitsi,
kui rukkimasindamise ajal
Kaarna Arvet, too ilus poiss,
mu õlekuhjade vahele meelitas.
Pärast näidati mulle eluaeg näpuga.
Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid
ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse.
Manivald sai õpetatud loomatohtriks,
võttis naise ja ehitas alevisse maja.
Ma kandsin neile liiva.
Poeg oli ilus ja kuri,
mini oli ilusam ja veel kurjem.
Maja jäi kitsaks, nii kitsaks,
et panin käed rinnale risti
ja kolisin siia, nende mändide alla.
1961
Tsirgusilma algkooli juhataja
Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi
ja seepärast õpetasin lastele
aastal 1915,
et tsaar on jumalast
ja sakslased on meie surmavaenlased.
Aastal 1930
õpetasin lastele,
et iseseisvus on suur saavutus
ja enamlased on ta surmavaenlased.
Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist,
õšetasin lastele 1945,
et fashism on inimkonna surmavaenlane.
Mind peeti heaks õpetajaks.
Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks,
öeldi juubeli puhul,
nagu oleksin juba karjapoisina
olnud tulihingeline kommunist
ja puhunud lepakoorest pasunal
"Marseljeesi".
Vabandage, kuid see on küll loba.
Ühe öö soojendab lõke kahte inimest.
Pärast sorivad kaks inimest tuhas
kakskümmend aastat.
1963
Laps olin,
kui möödus sõjakolin.
Nooruk olin,
kui tuli traktorikolin.
Mees olin,
kui algas sõnakolin.
Kolin kolina järgi.
Saadaks põrgu kogu värgi,
aga hing on luulehaige.
1966
Oo suur ja salapärane AINE, oo meie igi-Mater, Mateeria. Aita meil elada, tule meile jooksujalu vastu, sosista meile kõrva, ilmuta unenäos, milline on su teekond. Oo Suur Mateeria, oled nagu tuntud tundmatu meie ümber, meie keskel, meie sees. Aita meid, palume sind. Tahame minna su järel tundmatusse, kätkematusse. Võimas ürgsus, anna üha endast märku, et võiksime sind mõista, ütlem, milline on su pale seal, kus pole aega ega ruumi? Oo suur Valgus, sina, kes saadad meid läbi elu, juhata, kuhu peame sirutama käed ja pöörama silmad, et jääda iseendaks. Igi-Mater, me püha ema, näita, mida peame tegema, et saada ja jääda inimesteks. Oleme sinu vorm, üks samm sinu teel, palume sind: olgu hästi pikk me iga..Oo suur Igavene Mateeria, kaitse meid ja anna meile jõudu, et me ei oleks kõrgid ega peaks endid looduse imeks.
1965