Warning: getimagesize(/web/helger/luule/pic/eestiluule.jpg) [function.getimagesize]: failed to open stream: No such file or directory in /home/murakas/math/u/lipmaa/public_html/luule/arhiiv/LaamanI.php on line 11
Eesti luule

Ilona Laaman


Ma armusin

Kuldne keskiga

Minu kallim

Ebausk

Käis tuld toomas

Pöörane

Teadmatusest


Luuletusi kokku: 7.


Ma armusin

    Oh ma armusin
    sinusse nii ülepeakaela,
    et puder pliidi peal
    jäi kõrbema,
    ja igal tänavanurgal
    näen ma ainult sind
    (milline mehehullus),
    ja mida ma nüüd söön?
    
    Ja juhul kui
    sa tuleksid mulle külla,
    kuidas seletaksin
    ma kõrbehaisu,
    ja mida ma sulle pakuksin?
    Ja mu läikivad
    silmad ütleksid
    selgemini kui sõnad,
    et olen vägagi nümfomaanne.
    
    Ja ma näen vaimusilmas:
    sa lähed kummardades,
    viisakalt,
    tagurpidi välja.

Kuldne keskiga

    ma olen juba nii vana
    et panen end ise riidesse
    olen veel nii noor
    et mind võetakse riidest lahti
    
    Kui mina, Ilona Laaman
    ja United States of America
    avastame teineteist
    oleme üksteisele IL ja USA
    
    Veel on tulevik ees
    veel võivad ajalehed koguda materjali
    mu nekroloogi jaoks
    veel nimetatakse mind paljutõotavaks
    
    Veel võin ma otsida USA'd
    ja leida oma India

Minu kallim

    Ma rääkisin lapsele
    muinasjutu
    see läks ühest kõrvast
    sisse ja teisest välja
    ja varsti ütles ta: da capo
    
    Ma rääkisin oma armsamale
    Muinasjutu
    see läks ühest kõrvast sisse
    ja ei tulnud enam välja
    
    Mu kallim on täis muinasjutte

Ebausk

    Minu õnnepõlv on minu parem põlv
    ja minu vasak küünarnukk
    on minu õnneküünarnukk

Käis tuld toomas

    Meie armastus oli üllatuskülaline
    kutsumata just mitte aga siiski
    
    võtsime ta vastu naerul suuga
    imestasime pisut, ütlesime: - Tere tulemast!
    
    selline üllatus umbes kui kirjutuslauasahtlis
    hakkaksid kasvama sinililled või ämblik kooks
    purpurset võrku või kirikutorni kukk tõuseks lendu
    
    südames kutsusime seda külalist ehk
    aga jalust rabatud olime sellegipoolest
    
    harjusime ruttu
    ja lasksime paista et teadsime ette et ta tuleb
    
    võtsime vastu naeruse näoga

Pöörane

    -Kirjuta minust luuletus
    ütlesid
    
    -Ei, vastasin
    
    kirjutan hoopis merest
    kui lõpmatu ta on
    -peaaegu nagu taevas-
    kirjutan taevast
    kui sinine ta on
    -peaaegu nagu kellukas-
    kirjutan kellukast
    kui õrn ta on
    -peaaegu nagu sina-
    
    kirjutasin kirjutasin
    kõik ainult sinust

Teadmatusest

    See on ju täitsa võimatu
    lüüa harilikku naela betoonseina
    
    ma ei teadnudki et see võimatu on:
    seepärast lihtsalt lõin naela sisse
    
    See on ju täitsa võimatu
    sellist inimest armastada
    
    ma ei teadnudki et see võimatu on:
    seepärast lihtsalt hakkasin armastama
    
    Selles absurdses, meeletus elus
    inimesed otsivad teineteist
    ja vahel ka leiavad teineteist
    
    hakkavad üksteist armastama
    kuigi see võimatu on