Warning: getimagesize(/web/helger/luule/pic/eestiluule.jpg) [function.getimagesize]: failed to open stream: No such file or directory in /home/murakas/math/u/lipmaa/public_html/luule/arhiiv/KoidulaL.php on line 11
Eesti luule

Lydia Koidula (1843-1886)


Kodu

Kes on kaevu kaevajad

Mu isamaa on minu arm

Eesti muld ja Eesti süda

Ema süda


Luuletusi kokku: 5.


Kodu

    Meil aia-äärne tänavas,
    kui armas ole see!
    kus kasteheinas põlvini
    me lapsed jooksime.
    
    Kus ehani ma mängisin
    küll lille, rohuga,
    kust vanataat käe kõrval mind
    tõi tuppa magama.
    
    Küll üle aia tahtsin siis
    ta kombel vaadata:
    «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
    on kiir küll tulema!»
    
    Aeg tuli.  Maa ja mere peal
    silm mõnda seletas --
    ei pool nii armas olnud seal
    kui külatänavas!

Kes on kaevu kaevajad

    Kes on kaevu kaevajad,
    ärgu kartku vett:
    kui sa maja ehitad,
    nõuab savi kätt!
    Meheks see, kes muda maha
    jätab pärast teo taha!
    Puhtus tõuseb vägevalt
    välja iga koore alt!

Mu isamaa on minu arm

    Mu isamaa on minu arm,
    kel südant andnud ma,
    sull' laulan ma, mu ülem õnn,
    me õitsev Eestimaa!
    Su valu südames mul keeb,
    su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
    mu isamaa!
    
    Mu isamaa on minu arm,
    ei teda jäta ma,
    ja peaksin sada surma ma
    seepärast surema!
    Kas laimab võõra kadedus,
    sa siiski elad südames,
    mu isamaa!
    
    Mu isamaa on minu arm
    ja tahan puhata,
    su rüppe heidan unele,
    mu püha Eestimaa!
    Su linnud und mull' laulavad,
    mu põrmust lilled õitsevad,
    mu isamaa!

Eesti muld ja Eesti süda

    Süda kuis sa ruttu tõused
    kuumalt rinnus tuksuma,
    kui su nime suhu võtan,
    püha Eesti - isamaa!
    Head olen näind ja paha,
    mõnda jõudsin kaota,
    mõnda elus jätta maha -
    sind ei iial unusta!
    
    Sinu rinnal olen hingand,
    kui ma vaevalt astusin,
    sinu õhku olen joonud,
    kui ma rõõmust hõiskasin,
    minu pisaraid sa näinud,
    minu muret kuuulnud sa -
    Eestimaa mu tööd, mu laulu,
    sul neid tulin rääkima.
    
    Oh ei jõua iial öelda ma,
    kuis täidad südame!
    Sinu rüppe tahan heita ma
    kord viimse unele.
    Ema kombel kinni kata
    lapse tuksvat rinda sa.
    Eesti muld ja Eesti süda -
    kes meid jõuaks lahuta. 

Ema süda

    Üks paigake siin ilmas on
    kus varjul truudus, arm ja õnn.
    Kõik mis nii harv siin ilma pääl
    on pelgupaiga leidnud sääl.
    Kõik mis nii harv siin ilma pääl
    on pelgupaiga leidnud sääl
    
    Kas ema südant tunned sa?
    Nii õrn nii kindel, muutmata!
    Ta sinu rõõmust rõõmu näeb
    su õnnetusest osa saab.