frame - raam, skelett, ka: teadmisskeem, teadmusskeem

Mõiste võttis kasutusele USA psühholoog M. Minsky 1975.a. (teadmuse esituseks tehisnägemise süsteemis).

Psühholoogilised alused loodi 1930. aastatel.

Hüpotees. Inimene säilitab oma mälus üldistatud teadmisi - suurt hulka nn. streotüüpe, mida ta tunneb oma isiklikust kogemusest või mõnest muust allikast. Näiteks: "sünnipäevapidu", "jalgpallimäng", "teatriskäik", "perekonnatüli", "vestlus ülemusega" jne. Iga selline üldistatud teadmine ongi freim. Oma igapäevases käitumises püüab inimene kõikjal näha tüüpilist, et osata uues situatsioonis käituda. Mälus on tuhandeid freime.

Freim kui TE formalism

freim: -> freimi nimi -> slottide loetelu

slottide loetelu: -> sloti nimi -> sloti sisu

Näide 1.

Inimene

Klass: Elusolend

Kasv: 30-220 cm

Mass: 1-200 kg

Rahvus: STRING (Vaikimisi - Eestlane)

Nimi: STRING

Inimene127

Klass: Elusolend

Kasv: 175 cm

Mass: 70 kg

Rahvus: Venelane

Nimi: Maria

Kui freimis on slotid täidetud konkreetsete andmetega, siis seda nim. freimi eksemplariks.

Sloti sisuks võib olla:

1) väärtuse tüüp: näit. vahemik 30-220 cm

2) väärtus, näit. Klass: Elusolend

3) vaikimisi võetav väärtus, näit. Rahvus: Vaikimisi (Eestlane)

4) protseduuri nimi

2 liiki protseduure

a) deemonid

b) teenrid

Seega esitatakse freimides ka protseduraalseid teadmisi. Üheks protseduraalsete teadmiste esitamise viisiks on ka nn. pärimise mehhanism (inheritance) suhte "abstraktne-konkreetne" alusel.

Näide 2. FRL (I.P. Goldstein, R.B. Roberts 1976)

(IRA

(AKO ($VALUE (PERSON))

(MEETINGWHEN ($PREFER (DURING AFTERNOON)

(ON FRIDAY)))

(MEETINGWHERE ($DEFAULT (B-206)))

(PA_MEETINGWHEN ($DEFAULT (AT 3 PM)

(AT 10 AM)

$PREFER (ON THUESDAY))))

Näide 3. Lennupiletite tellimise süsteem GUS (1977).

(DATE

(MONTH - (JANUARY..DECEMBER))

(DAY - (INTEGER (1..31)))

(YEAR - (INTEGER (TOFILL ASSUME 1999)))

(WEEKDAY - (SUNDAY..SATURDAY)

(WHENFILLED FIND DAY OF DATE)))

(CURRENTDATE

ISA DATE

(MONTH - FEBRUARY)

(DAY - 29)

(YEAR - 1999)

(WEEKDAY - THURSDAY))

Näide 4. Teksti mõistmine. Märksõnad aktiviseerivad freime TB-s. "Jüri sõitis Moskva rongiga Tartust Jõgevale. Rongist väljudes unustas ta kupeesse portfelli rahaga. Samas kupees sõitev Jaan märkas võõrast portfelli. Ta võttis portfellist raha ja ostis selle eest endale Tallinnas käekella." Muuhulgas kasutatakse freime:

HÕIVAMINE

SUP=SOCACTION

AGENT=REQUIRE (PERSON)

SOURCE=REQUIRE (PERSON)

OBJECT=REQUIRE (PHOBJ)

CONSEQUENCE=POSSESS

PACIENT=AGENT from SELF

OBJECT=OBJECT from SELF

VARGUS

SUP=HÕIVAMINE

SETTING= NOT AGREEMENT

PACIENT=SOURCE from SELF

OBJECT=OBJECT from SELF

GOAL=OWN

PACIENT=AGENT from SELF

OBJECT=OBJECT from SELF

Skriptid (script). R. Schank, R. Abelson 1977.

Freimide süsteemidel põhinevaid programmeerimiskeeli: KRL (1977, D. Bobrow, T. Winograd) , FRL (1977), KL-ONE (1979 R. Brachman; 1985), hübriidne KRYPTON (1983, R. Brachman jt.), NIKL (1986).