3. Tehisintellekti põhiküsimused

1) Teadmiste (e. teadmuse) esitamine (TE, knowledge representation)

Missuguseid teadmisi modelleeritavast ainevaldkonnast esitada?

Missugust formalismi kasutada nende teadmiste esitamisel teadmusbaasis?

Kuidas kiiresti leida teadmusbaasist vajalikke teadmisi?

Raamide (e. piiride) probleem (frame problem) J. McCarthy 1969 (Rich&Knight, lk. 44-45).

- Kuidas kontrollida, et teadmised pole vastuolus?

- Kuidas kõrvaldada vananenud teadmisi?

TI süsteemi funktsioneerimine sõltub oluliselt sellest, kuidas need küsimused on lahendatud.

Praegusel ajal ei ole olemas teadmuse esituse teooriat ega ka teadmuse mõiste täpset definitsiooni.
Eksisteerivad mitmed TE meetodid. Näit.:

KUI-SIIS reeglitena (produktsioonidena)
predikaatarvutuse valemitena
graafina, mille tippudeks on ainevaldkonna mõisted, kaarteks aga nendevahelised seosed - need on strukturaalsed TE meetodid (sh. semantilised võrgud, freimid, kontseptuaalsete sõltuvuste graafid, skriptid jne.)

2) Probleemilahendus (e. lahendi tuletamine, problem solving).

Ülesande lahendamise protseduur sõltub TE meetodist. Näit.

loogiline tuletus - kui TE-ks loogikaarvutus,

tee otsimine graafis (algolekust lõppolekusse olekute ruumis).

3) Planeerimine (planning).

4) Suhtlemine (interaction).

Suhtlus loomulikus keeles: tekst, kõne (keele mõistmine ja keele genereerimine).

Kujundite äratundmine (e. kujutuvastus), pildianalüüs -> tehisnägemine.

5) Õppimine (uute teadmiste omandamine, sealhulgas tuletus analoogia põhjal, induktiivne tuletus, deduktiivne tuletus).

Võtmeküsimused läbi aegade

1957-62	Heuristiline programmeerimine Masintõlge Teoreemide automaatne tõestamine GPS Kujutuvastus LISP
1963-67	Loomuliku keele mõistmise süsteemid Resolutsioonimeetod ELIZA
1968-72	Mikromaailmad (nt. "kuubikute maailm") DENDRAL (ekspertsüsteem) SHRDLU (robot)
1973-77	Default-loogika Freim, skript Semantilised võrgud TI programmeerimiskeeled: FRL jt. Produktsioonide süsteemid MYCIN (ekspertsüsteem) Hägusa teadmuse esitus
1978-82	Metasüsteemid Ekspertsüsteemide "kestad"
1982 ja edasi	Suured projektid, sh. - Jaapani 5. põlvkonna arvuti - USA raamprogramm DARPA - Euroopa Liidu suured raamprogrammid: ESPRIT, Copernicus Kommertssüsteemid Spetsiaalne riistvara Tehisnärvivõrgud
1994 ja edasi	Agenditehnoloogia (intelligentsed agendid)

Intellektitehnika-alaste uurimuste põhivaldkonnad kaasajal

1) teadmuse esitus - teadmuse esituse mudelite väljatöötamine, teadmusbaaside loomine
2) TI süsteemide tarkvara
- spetsiaalsete programmeerimiskeelte väljatöötamine, kus esikohal loogiline ja sümboltöötlus arvutusprotseduuride asemel (Lisp, Prolog, SmallTalk, Refal jt.)
- rakenduspaketid intelligentsete süsteemide tööstuslikuks väljatöötamiseks (ekspertsüsteemide "kestad")
3) loomuliku keele liidesed ja masintõlge
4) intelligentsed robotid
5) masinõpe
6) kujutuvastus, pildianalüüs
7) uued arvutiarhitektuurid: Lisp- ja Prolog-masinad, andmebaasimasinad, paralleelarvutid, vektorarvutid
8) mängud ja tehislooming (muusika, luule jms.) - kommertsrakendused
9) muu
- geneetilised algoritmid
- intelligentsete agentide süsteemid
- loogiline tuletus
- pehmed (fuzzy) arvutused
jne.