29. Tehisnägemine

(computer vision)

Näide geomeetrilisest meetodist. Antud m-mõõtmeline tunnuste ruum D, iga objekt kujul a=(a1,...,am);

etalonide hulk X = {X1,...,Xn}, kus Xi = {xi1,...,xik}, xij = (xij1,...,xijm), i=1,...,n; j=1,...,k.

Kaugus objektide vahel: .

Idee: y? Xi, kui keskmine (ruut)kaugus objekti y ja etaloni Xi objektide vahel on väike.

Ruumi D teisendatakse, et ühte hulka kuuluvad objektid oleksid võimalikult lähedal:

1) pööratakse nii, et koordinaatteljed oleksid hulga Xi punktidega määratud m-mõõtmelise ellipsoidi telgede suunalised;

2) muudetakse telgede mastaapi, et ellipsoid teiseneks keraks.

Teisendus tehakse iga Xi korral, saadakse teisendatud ruumid D1*,...,Dn*. Siis leitakse d(y,Xi) igas ruumis Di* (i=1,...,n). Sobib see, kus kaugus d on minimaalne.
 
 

Ülesanne: 2-mõõtmelise kujutise põhjal tuvastada 3-mõõtmeline stseen.

Staatilised ja dünaamilised stseenid.

Analüüsi võimalik käik:

1) pilt esitatakse maatriksina, mille iga element näitab kujutise vastava punkti eredust.

2) Määratakse pildil objektide servad (ereduse väärtuses järsk muutus; lähendatakse sirglõikudega).

3) Eraldatakse objektid: otsustatakse, millised servad kuuluvad samale objektile.

4) Moodustatakse täielikud kujutised, "jätkates" varjatud servi.

5) Tuvastatakse eraldi iga objekt, võrreldes teda etteantud etalonide kõikvõimalike projektsioonidega.

Rakendusi: aerofotode, röntgenipiltide, tänavastseenide analüüs.
 
 

Lugemiseks:

Andrus Järg, Jaan Penjam. Visuaalkujutise töötlemine arvutis. A&A 1994'7/8-10,12; 1995'2.