TI süsteemi all mõistetakse enamasti arvutiprogrammi, mis modelleerib intellektuaalset tegevust. (Vahel ka arvuti+programm või robot+arvuti+programm, s.o. riistvara+tarkvara.)
Põhiliike on 2:
1) ekspertsüsteem (tööd esimese ekspertsüsteemi Dendral kallal algasid juba 1965)
2) intelligentne robot (alates 1970)
Vahel loetakse eraldi TI süsteemideks
Kõikidel praegu eksisteerivatel TIS-del on kitsas ainevaldkond, millesse kuuluvaid ülesandeid nad suudavad lahendada.
(1) Ekspertsüsteem - TI süsteem, mis abistab mingi ainevaldkonna spetsialisti tema ülesannete lahendamisel (näit. ekspertsüsteemid, mis abistavad arsti haiguse diagnoosimisel, arheoloogi leiu dateerimisel, geoloogi maavara leiukoha prognoosimisel, keemikut keerulise ühendi struktuuri määramisel jne.).
Tänu sellele, et ekspertsüsteemi loomisel hangitakse teadmisi vastava ainevaldkonna parimatelt spetsialistidelt (seda teevad nn. teadmiste insenerid), suudab ka keskmise kvalifikatsiooniga spetsialist ekspertsüsteemi abil töötada paremini kui ilma sellise süsteemita, rääkimata juba madala kvalifikatsiooniga spetsialistist.
Suuri ekspertsüsteeme:
MYCIN - meditsiiniline diagnostika (Stanford, USA; 450 reeglit)
PUFF - hingamishäirete analüüs (Stanford)
DENDRAL - keemiliste struktuuride äratundmine (Stanford)
PROSPECTOR - maavarade otsimine
C. Naylor. Expert systems - lk. 229 mõningate tähtsamate ekspertsüsteemide loetelu.
Selles raamatus on toodud Briti arvutiühingus heakskiidetud ekspertsüsteemi definitsioon:
ekspertsüsteem - süsteem, mis ühendab arvuti võimalused ja eksperdi teadmised sellises vormis, et süsteem suudab anda mõistlikku nõu või realiseerida antud ülesande mõistliku lahenduse.
Valdkondi, milles on loodud ekspertsüsteeme:
- meditsiiniline diagnostika (eriti populaarne)
- tehniline diagnostika
- geoloogiline diagnostika
- tootmise planeerimine
- ainete keemilise struktuuri määramine
- teadmiste baasi (teadmusbaasi) konstrueerimine
- ekspertsüsteemide konstrueerimine
Vt. ka raamatud:
Peter Jackson. Introduction to Expert Systems, 3e. Harlow, England:
Addison Wesley Longman, 1999. International Computer Science Series
http://members.aol.com/jacksonpe/music1/introduc.htm
Joseph Giarratano, Gary Riley, Gary D. Riley Expert Systems: Principles
and Programming, 4th Edition, 2004
http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=61-0534384471-1
(2) Intelligentne robot - robotite üks liik.
1. põlvkond - tööstusrobotid, näit. programmjuhtimisega tööpingid. Inimene koostab programmi ning robot töötab selle programmi alusel. Nende välismaailm peab olema rangelt fikseeritud.
2. põlvkond - anduritega robotid. Suudavad - erinevalt tööstusrobotitest - vastu võtta teatavat infot välismaailmast. Nende välismaailm ei pea seetõttu olema täiesti fikseeritud, objektid selles võivad teatavates piirides oma asukohti muuta - robot leiab need tänu oma anduritele. Tegutseb samuti jäiga programmi alusel, kuid paneb sellesse ise mõningate parameetrite väärtused.
3. põlvkond - intelligentsed robotid. Andurite olemasolu, millega võtavad vastu infot välismaailmast (nägemine, kuulmine, kompimine) -> autonoomsus (robot on mobiilne, suudab muuta välismaailma)
Esimesed intelligentsed robotid loodi 1970. aastate algul:
- STRIPS (Stanford) - toad, uksed, kastid (telekaamera, puudutuste detektor, raadioside arvutiga)
- SHRDLU (MIT) "kuubikute maailm" (modelleeris arvuti ekraanil roboti kätt, värvilised risttahukad, püramiidid, silindrid, mida see käsi leidis ja paigutas ümber), vt. ka http://www.u.arizona.edu/~harnish/ai.html
R.A. Alijev jt.
Viimane ptk.: intelligentsete robotite kasutamine alumiiniumitehases
(tervistkahjustavates tingimustes). Ka roboti maailma mudeli valjatöötamine.
Roboti tegutsemine ebatäieliku informatsiooni tingimustes. Otsuste vastuvõtmine.
2 suunda robootikas:
- tööstuslik
- teaduslik
Vt. ka http://www-robotics.cs.umass.edu/ - Laboratory for Perceptual Robotics
Sony robotid
http://www.lookatentertainment.com/v/v-206.htm
http://www.aibo-europe.com/
ASIMO (Honda)
http://world.honda.com/ASIMO/
Furby (Tiger Electronics)
http://www.hasbro.com/furby/
TI süsteemi ehitus
stiimul välismaailmast (nt. kasutaja käsklus loomulikus keeles) / vastus
(näit. roboti tegevus)
KASUTAJALIIDES
Interpreteerimisplokk Lahendusplokk Õppimisplokk Selgitusplokk
"Maailma mudel":
Andmebaas: faktiandmed, arvulised andmed
Teadmusbaas: andmed, millele saab omistada selles maailmas interpretatsiooni
Eesmärkide baas
Ressursside baas: programmid, programmimoodulid
Suhtlemine võib toimuda loomulikus keeles (ekspertsüsteemi puhul kindlasti nii).
Käesoleval ajal projekteeritakse selliseid TI süsteeme, mille "maailmaks" on üks kitsas ainevaldkond.
Kuid: vt. ka "kõiketeadva masina" GAC (Generic Artificial Consciousness)
projekt http://en.wikipedia.org/wiki/Mindpixel.
Loodeti koguda 2010. a lõpuks 1 miljard 'arupikselit'. Põhineb tehisnärvivõrkudel.
Pärast projektijuht McKinstry surma jaanuaris 2006 projekti tulevik ebaselge
Cyc - luuakse ülisuurt teadmusbaasi
koos tuletusmootoriga
Viimati muudetud 9.9.2006