Arvutilingvistika (AL), ka arvutuslingvistika, kompuuterlingvistika, ingl. k. computational linguistics; saksa k. Computerlinguistik.

AL - interdistsiplinaarne teadusala lingvistika (e. keeleteaduse) ja informaatika (e. arvutiteaduse) vahepeal, mille eesmärgiks on keele automaattöötluseks vajalike keele kirjeldus-, analüüsi- ja sünteesimeetodite väljatöötamine ja arvutitel realiseerimine.

(Vrd. H. Õim. Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. Tln, Valgus, 1983.)

Arvutilingvistika komponendid
 

Teoreetiline	Rakenduslik
teooriate püstitamine inimese keeleliste võimete kohta ja nende kontrollimine	tarkvara (arvutiprogrammide) koostamine keele (teksti ja kõne) automaattöötluseks
	Näiteks: masintõlge Mare Koit. Mis on masintõlge ja kus temast kasu on. - Arvutimaailm, 2003, nr 4, lk 51-55. keelelise info säilitamine ja automaatne otsimine (sh tekstiandmebaasidest, sellega tegeleb arvutileksikoloogia) suhtlus arvutiga loomulikus keeles (ekspertsüsteemidega, andmebaasidega) kõnetuvastus ja kõnesüntees, kõnelejatuvastus jpm. Kõik need rakendused on seotud valdkonnaga, mida praegu nimetatakse keeletehnoloogiaks. Vt lisaks Heiki-Jaan Kaalep. Keeletehnoloogia - mis see on. Arvutimaailm, 1994, nr 7, lk 54-55. Haldur Õim. Keeletehnoloogia maailmas ja Eestis. Arvutimaailm, 2002, nr 8,  lk 8. Haldur Õim, Mare Koit. Keeletehnoloogia maailmas ja Eestis. A&A, 5, 2002, lk 7-12.

 

Arvutilingvistika arengulugu
 

I	Masintõlge (MT) 1949 Warren Weaver "Translation"  1954 1. MT eksperiment Georgetowni ülikoolis USA-s: arvuti IBM tõlkis 200-sõnalise teksti vene keelest inglise keelde 1966 ALPAC (Loomulike keelte automaattöötluse konsultatiivkomitee USA rahvusliku TA juures) aruanne: pessimism MT võimalikkuse suhtes	1950ndad
II	Noam Chomsky generatiivsed grammatikad 1956 "Three models for the description of language" 1957 "Syntactic structures" 1965 Transformatsioonigrammatika mõiste Regulaarsed üritused: COLING alates 1965  Organisatsioonid: ACL 1968	1960ndad
III	Küsimus-vastussüsteemid 1972: T. Winograd SHRDLU (modelleeris roboti kätt "kuubikute maailmas", suhtlus inglise keeles); W. Woods LUNAR (Kuu kivimiproovide identifitseerimine, suhtlus inglise keeles) Ekspertsüsteemid DENDRAL 1965, MYCIN 1976 Andmebaasid loomuliku keele liidesega, infootsisüsteemid Tihe seos tehisintellektiga!	1970ndad
IV	Unifikatsioonigrammatikad FUG (Functional Unification Grammar) M. Kay 1979  GPSG (Generalized Phrase Structure Grammar)  G. Gazdar 1970ndate II pool; G. Gazdar & E. Klein & G. Pullum& I. Sag 1985 LFG (Lexical Functional Grammar)  R. Kaplan & J. Bresnan 1982 HPSG (Head driven Phrase Structure Grammar)  <= GPSG, LFG  C. Pollard 1984; C. Pollard & I. Sag 1987 Unifikatsioonigrammatikates kasutatakse lingvistiliste teadmiste esitamiseks nn. tunnuste struktuure (sõna iseloomustatakse grammatiliste tunnuste komplektiga), millele rakendatakse unifitseerimist (2 struktuuri asendatakse 3-nda, üldisema struktuuriga; sellest ka nimetus). Eesmärk: väike hulk (väga keerulisi) reegleid. AL kui eriala hakati õpetama ülikoolides.	1980ndad
V	Keeletehnoloogia (language technology) Keeletehnoloogia on arvutilingvistika praktiline pool. Kasutab arvutilingvistikas väljatöötatud teooriaid, et luua rakendusi (arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadeks masintõlge, arvutileksikoloogia, dialoogisüsteemid, kõnetuvastus ja kõnesüntees. Ka teoreetiline arvutilingvistika ei tule toime arvutiteta (keerulised formalismid).	Alates 1990

Kasulikke viiteid:

Viited kontrollitud 29.08.11