Loeng 2

Arvutuslingvistika põhiülesanded

Eelmine teema Tagasi sisukorda Järgmine teema

keele analüüs (language analysis)

keele genereerimine e. süntees (language generation)

Keele analüüs

lause analüüs (sentence analysis)
teksti (diskursuse ja dialoogi) analüüs (discourse and dialog structure)

Lause analüüs

morfoloogiline (morphological)
süntaktiline (syntactic)
semantiline (semantic)

Süntaks - kuidas sõnad lauses on omavahel seotud. Süntaktilise struktuuri võib esitada näiteks moodustajate puuna.

Tähenduse esituseks võib võtta näiteks 1. järku predikaatarvutuse.

Üleminek lause ühelt esituselt teisele:

lause => tähendus (lause analüüs)

tähendus => lause (lause süntees)

Loomuliku keele mõistmiseks vajalikud teadmised e. teadmus (knowledge) [1], lk. 10

Foneetiline ja fonoloogiline teadmus (kuidas sõnad on seotud häälikutega, mis neid realiseerivad). Oluline kõnepõhistes süsteemides.
Morfoloogiline (kuidas sõnad on konstrueeritud väiksematest tähendusühikutest, nn. morfeemidest: raamatu+te+le)
Süntaktiline (kuidas moodustada sõnadest korrektne lause, millist rolli mängib iga sõna, millised fraasid on milliste osad)
Semantiline (mida sõnad tähendavad ja kuidas need tähendused kombineeruvad lause tähenduseks) - kontekstist sõltumatu tähendus
Pragmaatiline (kuidas lauseid kasutatakse erinevates situatsioonides ja kuidas see kasutus mõjutab lause interpretatsiooni)
Diskursuse teadmus (kuidas vahetult eelnevad laused mõjutavad järgmise lause interpreteerimist)
Maailmateadmus (üldine teadmus maailma struktuuri kohta, mida keelekasutajad peavad arvestama nt. suhtlemisel, sh. see, mida iga keelekasutaja peab teadma teiste kasutajate arvamuste ja eesmärkide kohta)

Järgnevad näited aitavad eristada süntaksit, semantikat ja pragmaatikat. Olgu antud järgmised kandidaadid selle kursuse esimeseks lauseks.

Keel on inimkäitumise fundamentaalne aspekt.

Valgetel toonekurgedel on pikad nokad.

Valgetel ideedel on pikad nokad.

Pikad on valgetel nokad ideedel.

1 - korrektne

2 - süntaktiliselt ja semantiliselt õige, kuid pragmaatiliselt väär.

3 - süntaktiliselt õige, kuid semantiliselt ja muidugi ka pragmaatiliselt väär.

4 - pole ka süntaktiliselt õige.

Põhidistsipliinid, mis uurivad keelt [1], lk. 2:

Distsipliin	Tüüpilised ülesanded	Tööriistad
Lingvistika	Kuidas sõnad moodustavad lause? Mis piirab lause võimalikke tähendusi?	Intuitsioon selle kohta, kas lause on õieti koostatud, ja tähenduse kohta; struktuuri matemaatilised mudelid (nt. formaalsete keelte teooria, mudeli-teoreetiline semantika)
Psühholingvistika	Kuidas inimesed tuvastavad lausete struktuuri? Kuidas tuvastatakse sõnatähendusi? Millal leiab aset mõistmine?	Eksperimentaalsed tehnikad inimtegevuse mõõtmiseks; vaatluste statistiline analüüs
Filosoofia	Mis on tähendus ning kuidas sõnad ja laused omandavad tähenduse? Kuidas sõnad viitavad maailma objektidele?	Argumenteerimine loomulikus keeles, kasutades intuitsiooni kontranäidete kohta; matemaatilised mudelid (nt. loogika ja mudelite teooria)
Arvutuslingvistika	Kuidas tuvastatakse lause struktuuri? Kuidas modelleerida teadmust ja arutlust? Kuidas kasutada keelt spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks?	Algoritmid, andmestruktuurid; esituse ja arutluse formaalsed mudelid; tehisintellekti tehnikad (otsingu- ja esitusmeetodid)

Ülesanded

1.Otsustada, kas järgmised laused on morfoloogiliselt, süntaktiliselt, semantiliselt ja pragmaatiliselt korrektsed.

Aken on lahti.
Aken olen lahti.
Autol on kummid tuliuued.
Sööb homme aken liha.
Aken sööb liha.

2.Leida järgmiste lausete kõik võimalikud tähendused.

Vaatasin teleskoobiga meest.
Kohtasin meest pargis.

Tagasi peatüki algusesse