Loeng 1

Mis on arvutuslingvistika?

Arvutuslingvistika (AL), ka arvutilingvistika, kompuuterlingvistika, ingl. k. computational linguistics; saksa k. Computerlinguistik.

AL - interdistsiplinaarne teadusala lingvistika ja informaatika (e. arvutiteaduse) vahepeal, mille eesmärgiks on keele automaattöötluseks vajalike keele kirjeldus-, analüüsi- ja sünteesimeetodite väljatöötamine ja arvutitel realiseerimine.

(Vrd. H. Õim. Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. Tln, Valgus, 1983.)

Vt ka http://www.aclweb.org/archive/what.html - What is Computational Linguistics?

Arvutuslingvistika komponendid

Teoreetiline	Rakenduslik
teooriate püstitamine ja kontrollimine inimese keeleliste võimete kohta	tarkvara (arvutiprogrammide) koostamine keele (teksti ja kõne) automaattöötluseks
	Näiteks: masintõlge keelelise info säilitamine ja automaatne otsimine (loomuliku keele tekste sisaldavad andmebaasid, vt. arvutileksikoloogia) dialoog arvutiga loomulikus keeles (ekspertsüsteemidega, andmebaasidega) kõneanalüüs, -süntees Kõik need rakendused on seotud valdkonnaga, mida praegu nimetatakse keeletehnoloogiaks.

Arvutuslingvistika arengulugu

I	Masintõlge (MT) 1949 W. Weawer "Translation" 1954 1. MT eksperiment Georgetowni ülikoolis USA-s: arvuti IBM tõlkis 200-sõnalise teksti vene keelest inglise keelde 1966 ALPAC (Loomulike keelte automaattöötluse konsultatiivkomitee USA rahvusliku TA juures) aruanne: pessimism MT võimalikkuse suhtes	1950ndad
II	N. Chomsky generatiivsed grammatikad 1956 "Three models for the description of language" 1957 "Syntactic structures" Transformatsioonigrammatika Regulaarsed üritused: COLING alates 1965 Organisatsioonid: ACL 1968	1960ndad
III	Küsimus-vastussüsteemid 1972: T. Winograd SHRDLU (modelleeris roboti kätt "kuubikute maailmas", suhtlus inglise keeles); W. Woods LUNAR (Kuu kivimiproovide identifitseerimine, suhtlus inglise keeles) Tihe seos tehisintellektiga! Ekspertsüsteemid DENDRAL 1965, MYCIN 1976 Andmebaasid (liidesega loomulikus keeles); infootsisüsteemid	1970ndad
IV	Unifikatsioonigrammatikad FUG (Functional Unification Grammar) M. Kay 1979 GPSG (Generalized Phrase Structure Grammar) G. Gazdar 1970ndate II pool; G. Gazdar & E. Klein & G. Pullum& I. Sag 1985 LFG (Lexical Functional Grammar) R. Kaplan & J. Bresnan 1982 HPSG (Head driven Phrase Structure Grammar) <= GPSG, LFG C. Pollard 1984; C. Pollard & I. Sag 1987 Unifikatsioonigrammatikates kasutatakse lingvistiliste teadmiste esitamiseks nn. tunnuste struktuure (sõna iseloomustatakse grammatiliste tunnuste komplektiga), millele rakendatakse unifitseerimist (2 struktuuri asendatakse 3-nda, üldisema struktuuriga; sellest ka nimetus). Eesmärk: väike hulk (väga keerulisi) reegleid. AL kui eriala hakati õpetama ülikoolides.	1980ndad
V	Keeletehnoloogia (language technology) - meetodite ja vahendite kompleks keele töötlemiseks tänapäeva elektrooniliste vahenditega. Ka teoreetiline AL ei tule toime arvutiteta (keerulised formalismid).	1990ndad

AL ja teoreetiline lingvistika

AL keskendub kasulike rakenduste väljatöötamisele, teoreetiline lingvistika aga vaid grammatilisele kompetentsile: kuidas inimesed peavad ühtesid lauseid grammatiliselt õigeteks, teisi aga mitte.

AL kui inseneriteadus

Töökindla liidese loomine on raske ülesanne; üldiste tehnikate kasutamine võib seda lihtsustada: