Ajalugu
Esimese elektronarvutitele pühendatud kursuse „Kaasaegse arvutustehnika küsimusi“ Eestis luges Ülo Kaasik 1956/57. õppeaasta kevadsemestril.
1959. aastal loodi tolleaegse geomeetria kateedri juhataja dotsent Ülo Kaasiku initsiatiivil Eesti esimene arvutuskeskus Tartu Ülikooli juurde ning hangiti elektronarvuti Ural-1 (pildil). Samast aastast avati arvutusmatemaatika (rakendusmatemaatika) eriala.
Arvutiteaduse instituut kujunes 1993. aaastal reorganiseerimise käigus programmeerimise kateedrist, mis omakorda oli 1979. aaastal toimunud matemaatilise statistika ja programmeerimise kateedri jagunemise tulemus. Instituudiga liitus osa rakendusmatemaatika labori (1983-1993) töötajaid.
Instituudis oli viis õppetooli: keeletehnoloogia õppetool (juhatas prof. Mare Koit), tarkvarasüsteemide õppetool (juhatas prof. Jüri Kiho), teoreetilise informaatika õppetool (juhatas prof. Mati Tombak), krüptograafia õppetool (juhatas prof. Ahto Buldas) ja hajussüsteemide õppetool (juhatas prof. Eero Vainikko).
Käesoleval ajal on töögrupid:
- BIIT
- hajussüsteemid
- keeletehnoloogia
- krüptoloogia
- tarkvaratehnika
- programmeerimiskeelte semantika
- õpiprogrammid ja kompuuteralgebra
1998. a alguses loodi AS Küberneetika, praeguse nimega Cybernetica AS, kus on leidnud rakendust hulk instituudi kraadiõppureid.
Alates 2. novembrist 2009 on J. Liivi 2 õppehoones avatud arvutimuuseum.
2. novembril 2009. a toimus tähtpäeva puhul konverents "Pool sajandit arvutit Tartu Ülikoolis" ja vastuvõtt [memo, pildid galeriis]
Arvutiteaduse instituut asub 21. sajandil renoveeritud majas aadressil Liivi 2, Tartu.
Informaatika ja informaatikud - Jüri Kiho artikkel MT 40. juubeli kogumikust
1964:
1983:
