Informaatikaõpetajate koolitus 1995 - 2006

Koolitus oli tasuline. THSA toetas üldhariduskooli õpetajaid keskmiselt 50% mahus, kutsekoolide õpetajaid toetati alles paaril viimasel aastal.

1995 – 1996 olid õppijateks pärast 1985.aastat kõrgkooli lõpetanud reaalainete õpetajad
Alates 1996. aasta sügisest kestis koolitus kaks aastat. Töötav õpetaja jõudis selle koormuse vastu pidada.

Koolituse maht (sh kursuslaste eeldatav iseseisev töö): 39 ainepunkti,
mille sisuks oli Tartu Ülikooli informaatikaõpetajate  õppekavas ettenähtud kohustuslikud erialased eeldusained (27 ap), informaatika didaktika ained (10 ap) ja valikained (2 ap).

Ühe ainepunkti maht on 40 tundi. Täiendkoolituses vastab ainepunktile keskmiselt 12 tundi auditoorset tööd, millele lisandub 28 tundi iseseisvat tööd erinevates keskkondades (k.a. veebipõhine õpe).

I semestril toimus 5 sessiooni (11 õppepäeva), II semestril 7 sessiooni (18 õppepäeva), III semestril 5 sessiooni (11 õppepäeva) ja IV semestril 6 sessiooni (14 õppepäeva).
Seega 23 sessiooni 54 õppepäevaga  460 tundi auditoorset tööd.

Õppetöö toimus loengute, seminaride, arvutipraktikumide ja kaugkoolituskursustena, väga oluline oli iseseisev töö, milles anti palju koduseid ülesandeid. Sessioonidevahelisel ajal toimus suhtlemine listi ja erakirjade teel, kaugkoolituskursusel toimus õpe 4 – 8 nädala jooksul ning samas õpikeskkonnas edastati kodused tööd ja muu kursusega seotud info.

Esimese aasta programmi kuulusid rakendustarkvara ained:
Sissejuhatus informaatikasse (Infotehnoloogia ja arvuti kasutamine ja failihaldus), Tekstitöötlus, Tabelitöötlus, Andmebaasid arvutil, Arvutigraafika (joonistus- ja esitlusgraafika), Internet - Arvutikasutaja Oskustunnistuse  moodulid AO1 - AO7 koos nende õpetamise metoodikaga  ühe ainepunkti mahus ja vastava mooduli eksami sooritamine,
Lausearvutus (1 ap), Programmeerimine (3 ap), Õpiprogrammid (2 ap), Inglise keel arvutiõpetajale (2 ap), Informaatika didaktika (2 ap), Arvutustehnika alused (3 ap) ja Unix (2 ap).
Informaatikaõpetaja kutse taotlejatele jätkuvad teisel aastal Programmeerimine (2 ap), Õpiprogrammid (1 ap), Informaatika didaktika seminar (2 ap),  Arvutiteaduse elemendid (2 ap), Multimeedia (2 ap),  rakendustarkvara: HTML (2 ap), Koolitarkvara (2 ap), Koolimatemaatika tarkvara (1 ap), Kohtvõrgud (2 ap), Kaugkoolituse vahendid (1 ap), rakendustarkvara: Internet (1 ap)  jm.
Lühikokkuvõte õpetajatele pakutavatest ainetest.

Algõpetuse maht. Viimastel aastatel tuli kursustele nõrgema tasemega  õpetajaid, kes tegelikult õpetasid koolis informaatikat,   seetõttu olime rakendustarkvarale pühendatud ainete (n. Sissejuhatus informaatikasse, Internet, Kaugkoolitusvahendid) arvu mõne ainepunkti mahus suurendama. Sealjuures õpetasime neid aineid koos vastava osa õpetamise didaktikaga.

Kursuslastelt tagasiside korraldus:  vastamine ankeedile.

Lõpetava kursuse viimasel sessioonil täitsid osavõtjad alati ankeedi. Küsitlus hõlmas nii kursuste korraldust kui ka hinnanguid õppetööle. Arvamused olid positiivsed ning huvi kursuste vastu jätkuv.
Kursuse mahtu arvestades oldi nõus iga kuu kahepäevase sessiooniga, nelja päevast sessiooni juunis ja augustis peeti pikaks.  Mittereaalainete õpetajatele oli pingutusi nõudvateks aineteks Programmeerimine ja Arvutiteaduse elemendid. Positiivset tagasisidet andis aine Rakendustarkvara: HTML, kus koostatakse oma/kooli veebileht ja pannakse see serverisse üles.
Ankeedid säilitatakse arvutiteaduse instituudis (info Tiina.Lasn @ut.ee).
Meie lõpetanud on maakondade informaatikakomisjonide aktiivsed liikmed,  Eesti kutsehariduse IT õpetajad, parimad on jätkanud Tallinna Ülikooli (TPÜ) magistriõppes.

Igal kursusel õppis ka neid, kellel puudus hetkel kõrgharidus ja kes seega ei saanud kutset. Kursuse lõppedes said nemad TÜ tunnistuse ja hinnetelehe. Varem lõpetanutest on mitu õpetajat asunud kõrgharidust omandama.

Aastatel 1995 – 2005 oli kursusega liitunud 273 inimest, neist oli lühiajaliselt kirjas 53.

Katkestamise põhjused:
• koormus kursusel ja koolis ei olnud jõukohane
• koormus kursusel eeldas pingutusi, sellega ei oldud arvestatud
• vahetati töökohta (nooremad mehed)
• asuti õppima / jätkama õpinguid kõrgkoolis
• probleemid tervisega
• ei olnud võimalik leida raha koolituse eest tasumiseks
2004.a. suvel kogutud andmete põhjal ~20% koolituses osalenutest ei tööta enam koolis

220 õppijast on Inf.õpetaja kutsetunnistuse saanud 140, TÜ tunnistuse kursuse täismahulise läbimise kohta on saanud 20, üldse 77

Maakond
Õppis
Harjumaa
8
Hiiumaa
6
Ida-Virumaa
7
Jõgevamaa
22
Järvamaa
9
Läänemaa
10
Lääne-Virumaa
19
Põlvamaa
7
Pärnu
8
Pärnumaa
16
Raplamaa
10
Saaremaa 
9
Tallinn
12
Tartu
21
Tartumaa
14
Valgamaa
16
Viljandimaa
16
Võrumaa
10
Kokku
220

-----------------
Mai 2006.a. Tiina Lasn