Koolitus oli tasuline. THSA toetas üldhariduskooli õpetajaid keskmiselt 50% mahus, kutsekoolide õpetajaid toetati alles paaril viimasel aastal.
1995 – 1996 olid õppijateks
pärast 1985.aastat kõrgkooli lõpetanud reaalainete õpetajad
Alates 1996. aasta sügisest
kestis koolitus kaks aastat. Töötav õpetaja jõudis
selle koormuse vastu pidada.
Koolituse maht
(sh kursuslaste eeldatav iseseisev töö): 39 ainepunkti,
mille sisuks oli Tartu Ülikooli
informaatikaõpetajate õppekavas ettenähtud kohustuslikud
erialased eeldusained (27 ap), informaatika didaktika ained (10 ap) ja
valikained (2 ap).
Ühe ainepunkti maht on 40 tundi. Täiendkoolituses vastab ainepunktile keskmiselt 12 tundi auditoorset tööd, millele lisandub 28 tundi iseseisvat tööd erinevates keskkondades (k.a. veebipõhine õpe).
I semestril toimus 5 sessiooni (11
õppepäeva), II semestril 7 sessiooni (18 õppepäeva),
III semestril 5 sessiooni (11 õppepäeva) ja IV semestril 6
sessiooni (14 õppepäeva).
Seega 23 sessiooni
54 õppepäevaga 460 tundi auditoorset tööd.
Õppetöö toimus loengute, seminaride, arvutipraktikumide ja kaugkoolituskursustena, väga oluline oli iseseisev töö, milles anti palju koduseid ülesandeid. Sessioonidevahelisel ajal toimus suhtlemine listi ja erakirjade teel, kaugkoolituskursusel toimus õpe 4 – 8 nädala jooksul ning samas õpikeskkonnas edastati kodused tööd ja muu kursusega seotud info.
Esimese aasta
programmi kuulusid rakendustarkvara ained:
Sissejuhatus informaatikasse (Infotehnoloogia
ja arvuti kasutamine ja failihaldus), Tekstitöötlus, Tabelitöötlus,
Andmebaasid arvutil, Arvutigraafika (joonistus- ja esitlusgraafika), Internet
- Arvutikasutaja Oskustunnistuse moodulid AO1 - AO7 koos nende õpetamise
metoodikaga ühe ainepunkti mahus ja vastava mooduli eksami sooritamine,
Lausearvutus (1 ap), Programmeerimine
(3 ap), Õpiprogrammid (2 ap), Inglise keel arvutiõpetajale
(2 ap), Informaatika didaktika (2 ap), Arvutustehnika alused (3 ap) ja
Unix (2 ap).
Informaatikaõpetaja kutse
taotlejatele jätkuvad teisel aastal Programmeerimine
(2 ap), Õpiprogrammid (1 ap), Informaatika didaktika seminar (2
ap), Arvutiteaduse elemendid (2 ap), Multimeedia (2 ap), rakendustarkvara:
HTML (2 ap), Koolitarkvara (2 ap), Koolimatemaatika tarkvara (1 ap), Kohtvõrgud
(2 ap), Kaugkoolituse vahendid (1 ap), rakendustarkvara: Internet (1 ap)
jm.
Lühikokkuvõte õpetajatele
pakutavatest ainetest.
Algõpetuse maht. Viimastel aastatel tuli kursustele nõrgema tasemega õpetajaid, kes tegelikult õpetasid koolis informaatikat, seetõttu olime rakendustarkvarale pühendatud ainete (n. Sissejuhatus informaatikasse, Internet, Kaugkoolitusvahendid) arvu mõne ainepunkti mahus suurendama. Sealjuures õpetasime neid aineid koos vastava osa õpetamise didaktikaga.
Kursuslastelt tagasiside korraldus: vastamine ankeedile.
Lõpetava kursuse viimasel
sessioonil täitsid osavõtjad alati ankeedi. Küsitlus hõlmas
nii kursuste korraldust kui ka hinnanguid õppetööle. Arvamused
olid positiivsed ning huvi kursuste vastu jätkuv.
Kursuse mahtu arvestades oldi nõus
iga kuu kahepäevase sessiooniga, nelja päevast sessiooni juunis
ja augustis peeti pikaks. Mittereaalainete õpetajatele oli
pingutusi nõudvateks aineteks Programmeerimine ja Arvutiteaduse
elemendid. Positiivset tagasisidet andis aine Rakendustarkvara: HTML, kus
koostatakse oma/kooli veebileht ja pannakse see serverisse üles.
Ankeedid säilitatakse arvutiteaduse
instituudis (info Tiina.Lasn @ut.ee).
Meie lõpetanud on maakondade
informaatikakomisjonide aktiivsed liikmed, Eesti kutsehariduse IT
õpetajad, parimad on jätkanud Tallinna Ülikooli (TPÜ)
magistriõppes.
Igal kursusel õppis ka neid, kellel puudus hetkel kõrgharidus ja kes seega ei saanud kutset. Kursuse lõppedes said nemad TÜ tunnistuse ja hinnetelehe. Varem lõpetanutest on mitu õpetajat asunud kõrgharidust omandama.
Aastatel 1995 – 2005 oli kursusega liitunud 273 inimest, neist oli lühiajaliselt kirjas 53.
Katkestamise põhjused:
• koormus kursusel ja koolis ei
olnud jõukohane
• koormus kursusel eeldas pingutusi,
sellega ei oldud arvestatud
• vahetati töökohta (nooremad
mehed)
• asuti õppima / jätkama
õpinguid kõrgkoolis
• probleemid tervisega
• ei olnud võimalik leida
raha koolituse eest tasumiseks
2004.a. suvel kogutud andmete põhjal
~20% koolituses osalenutest ei tööta enam koolis
220 õppijast on Inf.õpetaja kutsetunnistuse saanud 140, TÜ tunnistuse kursuse täismahulise läbimise kohta on saanud 20, üldse 77
|
|
|
| Harjumaa |
|
| Hiiumaa |
|
| Ida-Virumaa |
|
| Jõgevamaa |
|
| Järvamaa |
|
| Läänemaa |
|
| Lääne-Virumaa |
|
| Põlvamaa |
|
| Pärnu |
|
| Pärnumaa |
|
| Raplamaa |
|
| Saaremaa |
|
| Tallinn |
|
| Tartu |
|
| Tartumaa |
|
| Valgamaa |
|
| Viljandimaa |
|
| Võrumaa |
|
|
|
|
-----------------
Mai 2006.a. Tiina Lasn